õnnejärgne hangover
Oo, Ameerika! Nii kurvaks kui ka rõõmsaks teed sa mind.
*iroonia*
Rutiin tuli kergelt, mõningate hämmastavate avastustega, kuid ka sellega harjub. Kui keegi küsiks, et milline Ameerika on, siis ma oleks paremvait. Miskipärast olen üha kriitilisemaks muutumas.
Sünnipäev oli äärmiselt tore: ei oodanud, et nii palju inimesi tuleb ja et nad nii soojad ja head on. Vahel on inimesed ilusad ja head.
Olin eile suisa õnnelik, kuigi mõni inimene teiseltpoolt maakera oli puudu.
Täna on jälle argipäev. Palju õnne! Ehk siis töö ja lugemine. Lugemine tekitas juba natuke trotsi, aga sugestsioon teemal “kui loed sada lehekülge, oled ühte väga head lattet väärt” töötas ka seekord.
Samas hakkas tuju kuskile allamäge veerema. Ilmselt seetõttu, et kuskil pealispinna all ma vatran sellest seinaga rääkimise teemast. Sein=toakaaslane, kes never enda järelt ei korista.
Rääginrääginräägin selle kuradi seinaga. Lubadused, lubadused ja hädised katsed midagi koristada. Ikka näeb kõik välja nagu oleks siin plahvatanud midagi ja asjad laiali puistanud.
Ükspäev vihastasin ja koristasin ta asju. Isegi tegin voodi ära. Ja ma näen, kuidas kõik tagasi ronib.Asjad ronivad ja hiilivad moodustades kirjusid hunnikuid.
Ma vahel tunnen, et ma tahaks kõik selle aknast välja visata. Aga ei saa, sest aknal on miski võrk ees. Saan ainult vastu akent visata.
Et kas siis mõõdutult vihastada või vihatult mõõdistada. Resigneerunult mööda vaadata või möödudes resigneeruda.
Kannatan mõlemal juhul.
Üha selgemalt mõistan ütlust, et “Käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi”, sest sõnad ei maksa midagi. Neil pole ei kulla-, ei hõbeda- ega isegi sitaproovi, olgem ausad.
Ilmselt oleks kõige targem juurutada pidevat mediteerivat zenseisundit, kus mitte miski ei häiri. Isegi mitte su nina all õitsev põhjatu kaos. ja Kaosejumalaga kooselutsemine ei suudagi ühtegi närvilõpet ärritada.
Zen seisundi jaoks on hea minna ja rügada jõusaalis. Kui keha on väsind, siis vaim ka ei jaksa rapsida nii palju.
Aga õlga oleks ikka vaja, mille najal natuke pisardada ja kõrva, millesse taga rääkida.
