countdown
Tegelikult ei saa ikka üldse aru, et nädala pärast ära lähen. Hääästi kaugele. No ilmselt jõuab see kohale, kui istun lennukis ja hõljun ookeani kohal. Siis kindlasti meenub, et midagi jäi pakkimata ka, eksole.
Igatahes täna tegin proovipakkimist, et testida oma hiiglasuurt kohvrit. Pesu, pluusid, paar teksasid, mõned pusad, jooksutossud, kingad, mingid muud jalanõud, dressid, hügieeniasjade kott… Siis jäi isegi ruumi veel mu hommikumantli jaoks ja tegelt jäi veel ruumi. Ühelt poolt suur kohver, teisalt ma olen suht osav pakkija ka. Kaaluma peaks ka igaks juhuks. Vähemalt on lootust andev, et saan vist ühe kohvriga hakkama.
Õnneks mingeid talvesaapaid kaasa pakkima ei pea ja pakse kampsuneid ka mitte, kuigi eestlase elukoge
mus ütleb, et paar villaseid sokke tuleks ka soojemasse kliimasse kaasa võtta.
Noh, asjad asjadeks, see polegi kõige õudsem. minu suurem hirm on, et ma miski tähtsa paberi maha unustan või mingeid andmeid üles ei kirjuta… peab neid immigratsiooniprotseduure veel uurima.
Ilmselt kanduvad sealsed muljed teise blogisse. Siiani on wordpress piltide üleslaadimiseks kole ebamugav olnud… aga eks näeb.
Säh, piparkoogid.
